Go East!
Lätil on Balti riikidest kõige pikem maismaapiir Venemaaga. Kas ja kui palju Läti idaosa Venemaad meenutab, käisime vaatamas Volkswagen Touareg R50-ga.
Tekst ja fotod: Tõnu Korrol
Eesti–Läti piirist võib nüüd teadupärast peatumata, kas või sajaga üle sõita. Suure Venemaa piiri me seevastu ei proovinudki ületada, kuigi vahel viis tee Venemaast mööda kiviviske kauguselt, sedasi, et ilmselt saanuks Venemaa mobiilivõrgus raske raha eest kõnesid võtta.
Reis Läti idaossa kulges üsna Venemaa piiri lähedalt lõunasse kuni Daugavpilsini ning sealt pisut lääne poolt põhja tagasi. Huvitavaid vaatamisväärsusi hakkab silma juba vahetult teisel pool Läti piiri, üks sürreaalsemaid neist on Aluksne külje all asuv mahajäetud raketibaas. Metsa sisse suurele territooriumile on kunagi peidetud mitu raketiangaari, rohkelt kasarmuid ja muid sõjaväehooneid ning sealsamas seisab ka graniidist Lenini pea, mis on umbes sama suur kui Touareg.
Nii suurt Lenini (ega vist ka kellegi teise) pead Eestist ei leia, nagu pole meil ka tegutsevat kitsarööpmelist raudteed. Lätis Aluksne ja Gulbene vahel on see täiesti olemas. Sõita saab mitu korda päevas, pilet Aluksnest Gulbenesse (u 40 km) maksab 1,5 latti (u 34 krooni, vt ka www.banitis.lv).
Aluksnest võtsime suuna Balvisse ja sealt edasi päris piiriäärsetele aladele, kus elavad enamasti venelased. Asustus on üsna hõre ja mida piirile lähemale, seda rohkem näeb siniseks võõbatud elumaju ja isegi sinise katusega kirikuid. Viimased on Lätis üldse märksa uhkemad kui Eestis, tee kõrvale jäid näiteks punastest tellistest katedraal Rezeknes ja uhke kahe torniga basiilika Aglonas.
Rezekne–Daugavpilsi maanteelt tasub keerata Aglona peale ja suunduda sealt edasi piirilinna Kraslavasse, mis aga ei asu Vene, vaid hoopis Valgevene piiril. Linnake jääbki meelde selle poolest, et seal leidub vene ja valgevene mõjudega vana puitarhitektuuri. Kiigata tasub ka 18. sajandil ehitatud katoliku kirikusse, kus on säilinud originaalsed freskod ja altarimaal.
Kraslavast 45 km kaugusel asub Daugavpils, suuruselt Läti teine linn. Elanike arvult on see lähedane Tartule, kuid on asustatud peamiselt venelastega – lätlasi on daugavpilslaste seas alla viiendiku. Linn ise on üsna kole, ühe erandiga – linna serval suurel territooriumil asub Daugavpilsi kindlusekompleks.
Kindlus pärineb 1577. aastast, seda on korduvalt vallutatud, lammutatud ja uuesti üles ehitatud. Sajandite jooksul on kindlusest läbi käinud Vene tsaarid, Napoleon, poolakad, sakslased ja bolševikud. Tänaseks on suur osa kompleksist turistidele avatud ja tasub kindlasti vaatamist.
Tagasiteeks Eestisse valisime marsruudi Daugavpils–Jekabpils–Madona–Gulbene. Selle tee peale jäävad Livani klaasivabriku muuseum, Jekabpilsi loss, Läti kõrgeim mägi Gaizinkalns (311 m) Madona lähedal ning lossid-mõisad Cesvaines ja Gulbenes. Sedasi sõites küünib marsruut Läti pinnal umbes 800 km pikkuseks ja selle läbimiseks tasub arvestada kaks päeva.
